RÄPINA POLDER

Räpina polder paikneb Põlvamaal, Lämmijärve kaldal. Antud ala on Eesti suurim (1408,5 ha) maaparandusobjekt ning Põlvamaa ainus poldriala. Räpina poldri rajamist alustati nn. lahustükkidena juba 1967. a. sügisel ning maa-ala kasutus oli enamuses planeeritud kultuurrohumaaks kahe suurfarmi söödabaasiks.
Ühtlase veereziimi tagamiseks rajati poldrile ulatuslik kuivenduskraavide võrgustik, mille kogupikkus ulatub ca 80 km-ni. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm.
Asustustihedus Räpina poldril on väga hõre. Ainult selle servaalale jäävad üksikud talud ning Raigla suurfarmi hooned.

Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Pesitsejatest on linnukaitselisest aspektist olulisemad liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks Räpina polder on Eestis üks paremaid alasid. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Polder on ka oluline veelindude ja kurvitsaliste peatus- ja pesitsuspaik. Rändeperioodi jooksul läbib ala kokku kuni 1,5 miljonit lindu. Antud ala on tähtsaim rändlindude koondumisala (nn. pudelikael) kogu Ida-Eestis. Väärtuslike elupaikade kaitseks ja säästlikuks majandamiseks algatas Põlvamaa keskkonnateenistus 2003.a. LIFE Nature projekti.